avaleht | arhiivindus | teenused | lingid  | download  | kontakt  

asjaajamine    arhiveerimine    hoiustamine

 
 
  


Arhiiviainese kirjelduselemendid
a) Viit – kirjeldusüksuse identifitseerimiseks ja viitamiseks ettenähtud numbriline või tähelis-numbriline arhiiviviit (viitekood). Tuntud ka leideandmetena. Viitekoodi esitamine arhiivi tasandil on kohustuslik juhul, kui selline on antud avaliku arhiivi poolt
b) Pealkiri – moodustaja või korrastaja poolt kirjeldusüksusele antud pealkiri või nimetus
c) Piirdaatumid – ajavahemik, mille katab kirjeldusüksuse aines. Esitatakse aasta, kuu või kuupäeva täpsusega
d) Kogus – kirjeldusüksuse suurus, maht, hulk, ulatus. Erinevate kirjeldusüksuste korral esitatakse erinevates mõõtühikutes:
  • Riiulimeeter – kirjeldusüksuse säilitamiseks vajalike riiulimeetrite arv
  • Säilikute arv – arhiivi või sarja moodustavate üksuste arv
  • Lehti – säiliku lehtede arv. Saab määrata paberkandjal säilikute kohta
e) Moodustaja – andmed kirjeldusüksuse moodustaja kohta
  • Moodustaja nimi – kirjeldusüksuse moodustaja nimi ja / või viide kirjeldusüksuse moodustaja kirjeldusele
  • Moodustamise aeg – kirjeldusüksuse moodustamise aeg antud moodustaja poolt
  • Kirjeldus – teave kirjeldusüksuse moodustamise asjaolude kohta, mida ei ole võimalik esitada mujal
f) Teatmestu – teave kirjeldusüksust kajastavate otsivahendite (nt. arhiivinimistud, toimikute loetelud, registrid), nende koostajate ja koostamise aja kohta:
  • Arhiiviteatmestu – teave arhiivikorrastamise käigus koostatud või arhiivis kasutamiseks ette nähtud otsivahendite kohta
  • Muu teatmestu – viide moodustaja asjaajamises tekkinud või muudele otsivahenditele, näiteks lauajuhenditele, kirjade registreerimise raamatutele, eri aegadel loodud nimestikele, kataloogidele, ülevaadetele
g) Arhiiv – arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum
h) Arhiivimoodustaja – asutus või isik, kes lõi, sai, hoidis alal ja kasutas arhivaale ülesannete täitmiseks või tegevuse dokumenteerimiseks
i) Arhiivinimistu – arhiivieeskirjas ette nähtud tervikkirjeldus. Nimistu võib koosneda näiteks arhiivimoodustaja, sarjade moodustajate, arhiivi kui terviku, sarjade ja arhivaalide üksikkirjeldustest
j) Sari – arhivaalide kogum, mille ühendavaks tunnuseks on tüüpiliselt kas liik või sisu. Esineb kahesuguseid sarju:
  • Sarja peamiseks ühendavaks tunnuseks on dokumendiliik, nt. protokollid, käskkirjad, eelarved, parkimistrahvi kviitungid jne
  • Sarja peamiseks ühendavaks tunnuseks on ainese sisu või asjaajamise ühtsus, st. dokumendid on loodud või saadud ühe liiki küsimuste e. “asjade” lahendamisel – sõltumata konkreetsete dokumentide liigist. Tegelikult liigitatakse niisugusel juhul mitte arhiiviainest, vaid ülesandeid, mille täitmiseks arhiivimoodustaja asju ajab. Dokumentideks võivad olla avaldused, küsitluslehed, tõendid jne.Tüüpiliseks näiteks on kohtuasjad
k) Säilik – korrastamise algüksus (üksikarhivaal või arhivaalide kogum) arhivaalide haldamiseks. Juhul kui säilikus paiknev arhiiviaines kuulub ühte ja samasse sarja, kirjeldatakse see tavaliselt arhivaali tasandil üksikkirjeldusena

2. Arhiivindust reguleerivad õigusaktid
  • Eesti Vabariigi Põhiseadus
  • Eesti Infopoliitika põhialused
  • Avaliku teabe seadus
  • Andmekogude seadus
  • Isikuandmete kaitse seadus
  • Riigisaladuse seadus
  • Riigisaladuse kaitse kord
  • Vabariigi Valitsuse seadus
  • Avaliku teenistuse seadus
  • Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus
  • Arhiiviseadus
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus
  • Raamatupidamisseadus
  • Töölepingu seadus
  • Äriseadustik
  • Sihtasutuste seadus
  • Mittetulundusühingute seadus
  • Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadus
  • Avaldustele vastamise seadus
  • Digitaalallkirja seadus
  • Kriminaalkoodeks
  • Haldusõigusrikkumiste seadustik
  • Riigilõivuseadus
  • Tolliseadus




© OÜ Kespri Arhiiv

 www: FarmWorks